Mimikri-Mürgikonn

Välimus kuidas ära tunda

sile, niiske nahk

Sellel väikesel konnal on sile, niiske nahk, mis näitab eredaid hoiatusvärve. Tal on spetsiaalsed kleepuvad varbapadjad, mis aitavad tal kergesti ronida vertikaalsetel märgadel pindadel.2

Iseloom millised nad on

Mimikri-mürgikonnad on oma suuruse kohta julged, kuid võivad olla teiste noolekonnadega võrreldes häbelikumad. Isased on territoriaalsed ja hüüavad oma ruumi kaitsmiseks. Neid on kõige parem hoida paaridena, kuna samasoolised rühmad võivad põhjustada kiusamist ja stressi.3

Päevane liikumine milline on tavaline päev

Need konnad on päevased ja kõige aktiivsemad varahommikul ja hilisõhtul. Nad vajavad hästi istutatud vertikaalset terraariumi, kus on palju ronimisstruktuure, bromeliaid ja peidupaiku, et tunda end turvaliselt.3

Hooldus ja hoolitsus käed külge

Hooldust ei vaja. Terraariumit tuleb regulaarselt udustada, et säilitada kõrge õhuniiskus. Bioaktiivne paigutus, kus on hooghännalised ja isopoodid, aitab hoida keskkonda puhtana.2

Kodu kus nad on kõige õnnelikumad

Paarile minimaalne vertikaalne terraarium mõõtmetega 30x30x40 cm. Varusta elusate Neoregelia bromeliadega, horisontaalsete viinapuudega, korgikoore torudega ja lehekihi kihiga. Substraat peaks olema niiske, kuid hästi dreenitud. Need konnad on puulised ja vajavad palju ronimisruumi.23

Toit mis kaussi läheb

Sööda iga päev väikeste elussaagiga, nagu Drosophila melanogaster puuviljakärbsed ja hooghännalised. Kogu toit tuleks iga toitmiskorra ajal katta kaltsiumi ja vitamiini lisandiga.34

Seltskond kellega neile meeldib olla

Kõige parem hoida paaridena (üks isane, üks emane). Isased on agressiivsed teiste isaste suhtes ja emased võivad samuti võidelda. Kolmest või enamast koosnev rühm võib põhjustada stressi ja surma. Looduses on nad monogaamsed ühe paljunemistsükli jooksul.31

Lugu kust see kõik algas

Mimikri-mürgikonn avastati 1980. aastate lõpus Rainer Schulte poolt Peruus. See sai teadlaste seas kuulsaks esimese kahepaiksena, kellel näidati monogaamiat ja kahe vanema hooldust. Selle paljud värvimorfid, millest igaüks jäljendab erinevat kohalikku mürgikonna liiki, teevad sellest noolekonnade pidajate seas lemmiku.1