Panda Apistogramma

Välimus kuidas ära tunda

Soomused

Väike, külgmiselt kokku surutud tsichliid, kellel on suhteliselt suur pea, lihavad huuled ja hästi arenenud lõuad. Isastel on sinine keha punase äärega sabauime ja piklikud seljauime kiired. Emased on väiksemad ja kollased, iseloomulike mustade laikudega silma ümber ja kehal, mis annab neile 'panda' nime.25

Iseloom millised nad on

Üldiselt rahumeelne, kuid territoriaalne, eriti paljunemise ajal. Isased võivad olla oma valitud ala suhtes üsna kaitsvad. Nad on uudishimulikud ja aktiivsed ujujad, kes uurivad pidevalt oma ümbrust.41

Päevane liikumine milline on tavaline päev

Madal kuni mõõdukas. Nad on aktiivsed ujujad, kuid ei vaja suurt ruumi. Minimaalne soovitatav suurus on 20 gallonit (75 liitrit).4

Hooldus ja hoolitsus käed külge

Vajab pehmet, happelist vett pH-ga 5,0 kuni 6,8 ja väga madalat karedust. Akvaarium peaks olema hästi istutatud, paljude peidukohtadega nagu koopad, turbajuured ja lehepesakond. Tume substraat ja ujuvad taimed valguse hajutamiseks on kasulikud. Regulaarsed osalised veevahetused on hädavajalikud, et hoida nitraaditaset madalal.13

Kodu kus nad on kõige õnnelikumad

Looduses elavad nad aeglaselt voolavates mustaveeojades ja -oja all tiheda metsavarju all. Vesi on tanniinidest tumedaks värvunud ja väga madala mineraalainete sisaldusega. Akvaarium peaks seda jäljendama pehme, happelise veega, tumeda substraadiga ja paljude peidukohtadega taimedest, juurtest ja koobastest. Vaja on tihedalt sulguvat kaant, sest nad võivad hüpata.31

Toit mis kaussi läheb

Põhiliselt lihasööjad. Looduses toituvad nad põhjaloomadest. Akvaariumis pakkuge elus- ja külmutatud toitu nagu soolveekrevetid, dafniad ja vereussid. Nad võtavad ka kvaliteetseid kuivgraanuleid ja helbeid.31

Seltskond kellega neile meeldib olla

Parim pidada ühe paarina või ühe isase ja mitme emasena (haarem) suuremas akvaariumis. Neid võib pidada koos rahumeelsete ühiskaladega nagu väikesed tetrad, pliiatsikalad, kirvekalad ja Corydoras'e sägad, kuid mitte koos teiste Apistogramma liikidega. Loodusest püütud isendeid on kõige parem pidada üksi või väikeste dither-kaladega.13

Lugu kust see kõik algas

Selle liigi kirjeldas esmakordselt teaduslikult Sven O. Kullander 1979. aastal, tuginedes Peruu Copal jõest kogutud isenditele. Selle üldnimetus 'panda kääbus-tsichliid' tuleneb emaste silmatorkavatest mustadest laikudest, mis meenutavad panda märgistust. Akvaariumikaubanduses on see saadaval vaid aeg-ajalt, sest teda kasvatatakse vangistuses harva ja enamik isendeid on loodusest püütud.25

Tunnustajad ametlik pool

ITIS

Kehtiv liik perekonnas Apistogramma, sugukond Cichlidae.6

Populaarsus Tavaline5