Kiko kits

Välimus kuidas ära tunda

Lühike kuni paks karv, sile ja pehme nahk

Kiko kitsede karvkate varieerub keskkonnast sõltuvalt lühikesest ja siledast kuni üsna paksuni. Nende nahk on sile ja pehme, eelistatud on tumedam pigmentatsioon, kuid see pole kohustuslik. Nad on keskmise kuni suure kasvuga, jässakad ja lihaselised, tugeva peaga, hästi arenenud õlgade ja nimmeosaga ning laia tagumikuga. Kõrvad on mõõduka pikkusega, mitte liiga longus ega liiga püstised, ning neil on sageli paksud, väljapoole kaarduvad sarved.43

Iseloom millised nad on

Kiko kitsed on rahulikud, leebed ja leplikud. Nad on aktiivsed ja erksad, kuid mitte agressiivsed ega käitu teiste loomade suhtes vaenulikult. Nad on julged, kuid mitte kangekaelsed, ja eelistavad olla omapäi. Kui nad on harjunud inimkontaktiga, muutuvad nad sõbralikuks, õpetatavaks ja koostöövalmiks.32

Päevane liikumine milline on tavaline päev

Kiko kitsed vajavad palju ruumi ringi liikumiseks ja toidu otsimiseks. Nad on agarad lehitsejad ja vajavad suurt ala hea taraga, et takistada nende ekslemist. Nad õitsevad karjamaal, kus on mitmekesine taimestik, ja tulevad hästi toime paljudes kliimatingimustes.23

Hooldus ja hoolitsus käed külge

Kiko kitsed vajavad väga vähe hooldust. Nad vajavad minimaalselt veterinaarabi, vajavad harva kabjapuhastust või ussitõrjet võrreldes teiste tõugudega ning on väga parasiiditaluvad. Siiski soovitatakse regulaarseid tervisekontrolle. Nad vajavad tugevat tara ja kaitset kiskjate eest.23

Kodu kus nad on kõige õnnelikumad

Kiko kitsed on vastupidavad ja kohanevad paljude kliimatingimustega, alates Uus-Meremaa mägismaast kuni Põhja-Ameerika ja Kariibideni. Nad vajavad suurt, hästi tarastatud ala, kus on palju toitu. Nad on tõhusad toiduotsijad ja suudavad ellu jääda üksnes karjamaal, kuid võib lisada heina ja sööta. Nad tunnevad end kõige paremini soojas ja niiskes kliimas.32

Toit mis kaussi läheb

Kiko kitsed on tõhusad toiduotsijad ja lehitsejad. Nende toit koosneb peamiselt karjamaa rohust, liblikõielistest ja lehtedest. Neid võib täiendada kvaliteetse heina, liblikõieliste heintaimede, silo ja graanulitega. Nad vajavad vähem lisasöötmist kui paljud teised kitse tõud.23

Seltskond kellega neile meeldib olla

Kiko kitsed on sotsiaalsed loomad, kes tunnevad end karjas hästi. Nad sobivad kokku teiste kariloomadega ega ole agressiivsed. Nad seovad end kiiresti oma poegadega ja on suurepärased emad. Nad on iseseisvad ja vajavad vähe inimese abi, kuid võivad regulaarse käsitsemise korral muutuda sõbralikuks ja õpetatavaks.32

Lugu kust see kõik algas

Kiko kits aretati Uus-Meremaal 1970. ja 1980. aastatel Garrick ja Anne Batteni poolt. Nad ristasid vastupidavaid metsikuid kitsi imporditud piimakitsede isastega Anglo Nubiani, Saaneni ja Toggenburgi tõugudest. Eesmärk oli luua lihakits, kes suudaks karmis mägismaal minimaalse hooldusega hakkama saada. Valik põhines ainult kasvukiirusel ja ellujäämisvõimel. Nimi 'Kiko' pärineb maoori sõnast, mis tähendab liha. Tõug imporditi esmakordselt Põhja-Ameerikasse 1991. aastal ja on sellest ajast saanud harrastuskasvatajate seas populaarseks tänu oma vähesele hooldusvajadusele, leebele iseloomule ja vastupidavusele.156

Tunnustajad ametlik pool

Canadian Meat Goat Association

Kiko on tunnustatud standardiseeritud lihakitsetõuna Kanadas, ametlike tõustandarditega, mille on avaldanud CMGA.7