Rootsi soojaverelisel on suvel lühike ja peen karv, mis muutub talvel paksemaks ja jämedamaks, et tulla toime Rootsi kliimaga. Keha on õilis ja sportlik, hea proportsioonidega raam, mis on loodud spordiks.3
Rootsi soojavereline on tuntud oma rahuliku, tasakaaluka temperamendi ja tõelise sportliku võimekuse poolest. Ta on tark, treenitav ja stabiilne kiiretes keskkondades, muutes ta tahtlikuks partneriks nii võistlusel kui ka vabal ajal. Tõug seob end oma tavalise hooldajaga ja reageerib kõige paremini selgetele, õiglastele ja järjepidevatele signaalidele.3
Päevane liikumine milline on tavaline päev
See tõug vajab igapäevast struktureeritud treeningut, sealhulgas ratsutamist, koolisõitu, takistushüppeid või teivastööd ning maastikusõitu. Igapäevane karjamaal või koplis viibimine on vajalik vaba liikumise ja vaimse heaolu tagamiseks. Soojendus- ja jahtumisrutiinid on olulised liigeste ja kõõluste kaitsmiseks.3
Hooldus ja hoolitsus käed külge
Igapäevane hooldus mustuse ja higi eemaldamiseks ning lõigete või paistetuste kontrollimiseks. Puhastage kabjad iga päev. Peske vajadusel sooja ilmaga. Planeerige sepa külastused iga 6, 8 nädala tagant lõikamiseks või rautamiseks. Hoidke lakk ja saba puhtad ja sasivabad.3
Kodu kus nad on kõige õnnelikumad
Turvaline karjamaa kindla piirdeaiaga, varju päikese ja ilma eest ning pidev juurdepääs puhtale veele. Tõug saab hästi hakkama talli ja karjamaa kombinatsiooniga. Igapäevane liikumine ja teiste hobuste seltskond on tema heaolu jaoks olulised.3
Toit mis kaussi läheb
Söödapõhine toitumine kvaliteetsest rohust, heinast või heinasiloost, umbes 1,5, 2,5 protsenti kehakaalust päevas. Kontsentraate või segasööta lisatakse ainult vastavalt töökoormusele. Kerge tööga hobune võib vajada vähe või üldse mitte teravilja. Tehke söödamuudatusi alati järk-järgult ühe kuni kahe nädala jooksul.3
Seltskond kellega neile meeldib olla
Rootsi soojaverelised on sotsiaalsed loomad, kes saavad kasu teiste hobuste seltskonnast. Nad seovad end oma tavalise hooldajaga ja aktsepteerivad hooldamist, saduldust ja rutiinset hoolt ilma probleemideta. Selge ja õiglane käsitsemine toob tõus esile parima.3
Lugu kust see kõik algas
Rootsi soojavereline on üks vanimaid soojaverelisi tõuge, mille juured ulatuvad 17. sajandisse, kui Hispaaniast, Friisimaalt, Taanist, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Ungarist, Ottomani impeeriumist ja Venemaalt imporditi võõraid hobuseid, mida ristati kohalike märadega, et toota ratsaväehobuseid. Aretus toimus Strömsholmi (asutatud 1621), Ottenby ja Flyinge tõufarmides. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses parandasid araabia, täisverelise, Hannoveri ja Trakehneri tõu edasised impordid tõu suurust, jõudu ja järjepidevust. Tõuraamat algas 1874. aastal ja Rootsi soojavereliste ühing asutati 1928. aastal. Tänapäeval on see tipptasemel rahvusvaheline sporthobune, kes paistab silma koolisõidus, takistussõidus ja kolmevõistluses.12
Tunnustajad ametlik pool
Swedish Warmblood Association (ASVH)
Tõuselts asutati 1928. aastal; haldab tõuraamatut ja edendab Rootsi soojaverelise aretust.2
Rutgersi hobuseteaduskeskuse küpsetatud maiuste retsept, mis kasutab ohutuid koostisosi nagu kõrvits ja kaer. Sobib hobustele, mitte poni- või eeslitele suhkrusisalduse tõttu.
Sul läheb vaja
4 tassi täisterakaera (või purustatud/valtsitud otra, kui teie hobune on suhkrutundlik)
1 purk kõrvitsapüreed (tavaline, mitte pirukatäidis)
2 tassi vett
2 tl küpsetuspulbrit
1 ¾ tassi jahu
2 tl kaneeli
Kuidas
Kuumuta ahi 350°F (175°C) kraadini.
Sega suures kausis kõrvitsapüree ja vesi korralikult läbi.
Lisa kuivained (kaer, jahu, küpsetuspulber, kaneel) kõrvitsasegule ja sega ühtlaseks.
Tõsta lusikaga segust kuhjakesed määritud küpsetusplaadile.
Valikuline: lisa mõnele maiusele suhkruvaba piparmündikate, kui teie hobune saab neid süüa.
Küpseta 20 minutit.
Lase enne söötmist täielikult jahtuda.
Kui palju: 1–2 maiust päevas, sõltuvalt hobuse suurusest ja toitumisvajadustest. Tutvusta uusi maiuseid alati järk-järgult.
Ei ole veterinaarnõuanne. Kui lemmikul on allergia, terviseprobleem, eridieet või ta on tiine, küsi enne loomaarstilt. Maiused peaksid jääma väikeseks osaks päevasest toidust. Lõika ohutu suurusega tükkideks ja jälgi söömist. Kasutustingimused
Omanike küsimused mida kõik küsivad
Kui tihti peaksin oma Rootsi soojaverelist hobust toitma ja mida ta sööma peaks?
Sööda söödapõhist dieeti, mis koosneb kvaliteetsest rohust, heinast või heinasiloost, umbes 1,5–2,5 protsenti kehakaalust päevas. Lisa kontsentraate ainult vastavalt töökoormusele ja muuda sööta alati järk-järgult ühe kuni kahe nädala jooksul. Täpsete koguste saamiseks kontrolli toidu etiketti ja küsi oma loomaarstilt.3Furry Diary plaan
Millised toidud ja taimed on Rootsi soojaverelisele hobusele ohtlikud?
Väldi alkoholi, pärmitaina, šokolaadi, kofeiini, avokaado, tsitrusviljade, viinamarjade, rosinate, sibula, küüslaugu, murulauku, piimatoodete, makadaamia pähklite, kookose, toore liha, toores munade, luude, ksülitooli ja soola andmist. Avokaado on hobustele eriti ohtlik. Kui kahtlustad mürgitust, võta kohe ühendust loomaarstiga.4
Kui palju ruumi ja maad vajab Rootsi soojavereline hobune?
Paku turvalist väljakut turvalise taraga ja pideva juurdepääsuga puhtale veele. Igapäevane väljapääs koplisse või karjamaale on vaba liikumise ja vaimse heaolu jaoks hädavajalik. Täpne pindala sõltub hobuse töökoormusest ja karjamaa kvaliteedist, seega konsulteeri konkreetsete nõuannete saamiseks hea kasvataja või loomaarstiga.3
Millist varjualust vajab Rootsi soojavereline hobune?
Varjualune päikese ja ilma eest on hädavajalik ning talli ja väljapääsu kombinatsioon toimib hästi. Veendu, et varjualune on ohutu, kuiv ja hästi ventileeritud. Igapäevane liikumine ja teiste hobuste seltskond on samuti heaolu jaoks olulised.3
Kuidas hoolitseda Rootsi soojaverelise hobuse kabjade või jalgade eest?
Puhasta kabju iga päev, et eemaldada mustus ja kontrollida probleeme. Planeeri sepa külastused iga 6–8 nädala tagant kärpimiseks või rautamiseks. See hoiab kabjad tervena ja toetab hobuse sportlikku tööd.3Furry Diary plaan
Kas Rootsi soojavereline hobune vajab hooldamist või pügamist?
Jah, hoolda iga päev, et eemaldada mustus ja higi, ning kontrolli lõikeid või turset. Pese vajadusel sooja ilmaga ning hoia lakk ja saba puhtad ja sasivabad. Karvkate muutub aastaaegadega, kuid pügamine pole tavaliselt vajalik, välja arvatud juhul, kui loomaarst või kasvataja seda soovitab.3
Kas Rootsi soojavereline hobune võib üksi elada?
Rootsi soojaverelised on sotsiaalsed loomad ja saavad kasu teiste hobuste seltskonnast. Üksi elamine võib põhjustada stressi, seega on parim pakkuda vähemalt üks hobusekaaslane. Kui see pole võimalik, küsi oma loomaarstilt või healt kasvatajalt nõu nende sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks.3
Kui kaua elab Rootsi soojavereline hobune?
See tõug elab tavaliselt 25–30 aastat korraliku hoolduse korral. Regulaarsed loomaarsti kontrollid, hea toitumine ja turvaline keskkond aitavad neil saavutada oma täieliku eluea.3
Kas Rootsi soojavereline hobune sobib lastega?
Jah, tõug on tuntud oma rahuliku, ühtlase temperamendi poolest ja loob tugeva sideme oma regulaarse käsitlejaga. Selge ja õiglase käsitlemise korral võivad nad olla lastele järelevalve all stabiilsed ja valmis partnerid. Tutvusta lapsi ja hobuseid alati ettevaatlikult ning küsi healt kasvatajalt juhiseid.3
Millist regulaarset loomaarstiabi vajab Rootsi soojavereline hobune?
Planeeri iga-aastased hambakontrollid ja järgi oma loomaarsti soovitusi parasiitide ennetamiseks. Regulaarsed sepa külastused iga 6–8 nädala tagant on samuti olulised. Terviseprobleemide korral konsulteeri alati oma loomaarstiga. Furry Diary plaan
Kirjutatud selle lehe allikate, mõne kontrollitud juhendi (VCA, ASPCA, RSPCA) ja Furry Diary enda hooldusplaani põhjal. Sõbralik juhend, mitte loomaarsti nõuanne.
Igal tõulehel on näidatud, kust iga fakt pärineb. Kui me eksisime, vabandame, me oleme lemmikloomainimesed, mitte teadusajakiri. Anna teada aadressil support@furrydiary.app ja me parandame selle.