Guatemala tiigritagumik-tarantel

Välimus kuidas ära tunda

Kõrvetavad karvad kõhul

Sellel tarantlil on vaskne seljakilp, mustad jalad ja must tagakeha, millel on vasksed või oranžid triibud. Triipude arv ja heledus varieeruvad ning tagakeha eesosas on iseloomulik laik. Tagakehal on III tüüpi kõrvetavad karvad, mida ta saab kaitseks välja puhuda.14

Iseloom millised nad on

Kartlik, kuid üldiselt rahulik. Ta eelistab põgeneda või peituda, mitte vastu hakata, ega ole teadaolevalt tugev karvapuhuja. Siiski võib ta häirimisel olla kiire ja ettearvamatu, seega käsitsemist ei soovitata. Parim on hoida teda vaatlusloomana.145

Päevane liikumine milline on tavaline päev

Öine ja mõõdukalt aktiivne. Ta koob võrke oma peidupaiga ümber ja tuleb välja jahtima. Hästi kujundatud terraarium koos peidupaikade ja päeva-öö valgustsükliga rahuldab tema aktiivsusvajadused.65

Hooldus ja hoolitsus käed külge

Minimaalne hooldus. Terraariumi hooldus hõlmab mustuse eemaldamist ja värske vee pakkumist. Kõrvetavad karvad võivad ärritada nahka ja silmi, seega vältige otsest kokkupuudet ja peske pärast terraariumitöid käsi.57

Kodu kus nad on kõige õnnelikumad

Kindel, madal maismaaterraarium kaanega ja hea ventilatsiooniga. Täiskasvanu miinimumsuurus umbes 30 x 20 x 20 cm. Kasutage niiskust säilitavat substraati, nagu kookoskiud või orgaaniline muld, täiskasvanutele vähemalt 10 cm sügavuselt. Pakkuge peidupaik (korgikoor või tehispessa) ja madal veekauss. Vältige liigset kõrgust, soist substraati ja ebastabiilseid kive. See liik ei sobi õues pidamiseks.74

Toit mis kaussi läheb

Putuktoiduline. Söödake sobiva suurusega elusaid putukaid, nagu kilkeid, prussakavastsed, tirtsud ja aeg-ajalt jahuussid. Täiskasvanud iga 7-14 päeva tagant; noored iga 3-5 päeva tagant. Eemaldage söömata saak 24 tunni pärast. Värske vesi peab alati olema saadaval.346

Seltskond kellega neile meeldib olla

Rangelt üksildane ja kannibaalne. Peab alati elama üksi. Kooselamine lõppeb surmaga.67

Lugu kust see kõik algas

Davus pentaloris kirjeldati esmakordselt Simon'i poolt 1888. aastal. See paigutati kunagi perekonda Cyclosternum, kuid on nüüd aktsepteeritud perekonnas Davus. Lemmikloomakaubanduses on seda sageli valesti märgistatud ja müüdud kui Davus fasciatus. See on muutunud populaarseks tarantlikasvatajate seas tänu oma silmapaistvale vasksele ja mustale mustrile, kiirele kasvule ja suhteliselt lihtsale hooldusele, muutes selle sobivaks algajatele ja kesktaseme pidajatele.14