Männi-madu

Välimus kuidas ära tunda

soomused

Tugeva kehaehitusega, raske kehaga madu, kellel on kiiljad seljasoomused. Pea on väike ja kergelt terav, suurenenud koonusoomusega, mis aitab tal kaevata. Anaalplaat on üksik.1

Iseloom millised nad on

Männi-maod on üldiselt rahulikud ja kergesti käsitletavad, kui neid noorest east regulaarselt käsitseda, kuid nad võivad olla närvilised või kaitsvad, kui pole inimestega harjunud. Nad susisevad sageli valjult ja raputavad saba hirmutamiseks, kuid kord üles võetuna rahunevad tavaliselt. Neil on väga tugev toidureaktsioon ja nad võivad liigutust toiduks pidada, seega tuleb olla ettevaatlik isegi taltsaste isenditega. Nad on aktiivsed maod, kes liiguvad käsitsemisel palju, mitte ei lama paigal nagu boa.536

Päevane liikumine milline on tavaline päev

Männi-maod on väga aktiivsed ja vajavad palju ruumi avastamiseks. Nad veedavad palju aega kaevates või ronides, seega on oluline suur terraarium sügava substraadi ja tugevate okstega. Nad ei rahuldu pikka aega paigal lamamisega.36

Hooldus ja hoolitsus käed külge

Männi-maod vajavad minimaalset hooldust. Nad vahetavad perioodiliselt nahka; niiske peidik või udutamine võib aidata nahavahetusel. Nende veekaussi tuleb sageli puhastada, sest nad käivad seal sageli roojamas. Terraariumi regulaarne puhastamine on vajalik, kuna neil on kiire ainevahetus ja nad toodavad sageli jääkaineid.36

Kodu kus nad on kõige õnnelikumad

Suur terraarium on hädavajalik: täiskasvanule vähemalt 120x60x60 cm või 55-75 gallonine klaasterraarium turvalise võrgukaanega. Pakkuda sügavat haavapuidu allapanu või tolmuvaba liiva kaevamiseks, lisaks raske veekauss, peidikud ja tugevad oksad ronimiseks. Temperatuur: soe pool umbes 32°C, jahe pool 24-29°C, mitte alla 18°C öösel. Niiskus 60-70%. Päikeselamp on soovitatav.34

Toit mis kaussi läheb

Männi-maod on lihasööjad ahendajad. Vangistuses toituvad nad närilistest (hiired ja rotid) ning võivad süüa ka vutte, tibusid ja pardikaelasid. Täiskasvanuid tuleks toita ühe või kahe sobiva suurusega saakloomaga kaks korda nädalas; noori iga 3-4 päeva tagant. Vältida ületoitmist ja mitte toita nahavahetuse ajal, et vältida regurgitatsiooni. Alati pakkuda värsket vett.5346

Seltskond kellega neile meeldib olla

Männi-maod on üksildased ja neid tuleks pidada üksi. Nad ei ole mürgised ja neid on enamikus kohtades lubatud pidada, kuid kontrollige alati kohalikke eeskirju. Neid saab regulaarselt käsitseda, kui nad on harjunud, kuid olge alati ettevaatlik nende tugeva toidureaktsiooni tõttu.35

Lugu kust see kõik algas

Männi-madusid on peetud vangistuses juba aastakümneid, kuid loodusest püütud isendid olid kunagi tavalised ja sageli raskesti taltsutatavad. Tänapäeval on vangistuses aretatud isendid laialdaselt saadaval ja nad on palju paremad lemmikloomad. Nad on populaarsed maohuviliste seas oma muljetavaldava suuruse, aktiivse loomuse ja vastupidava tervise tõttu. Liigi kirjeldas esmakordselt Daudin 1803. aastal ja tunnustatakse kolme alamliiki: põhja-männi-madu (P. m. melanoleucus), must männi-madu (P. m. lodingi) ja Florida männi-madu (P. m. mugitus).15