Richardsoni maaorav

Karvkate ja välimus kuidas ära tunda

Lühike, tihe karv; lühike, sale saba

Tüse maaorav, umbes 28–31 cm pikk, lühikese tiheda karvastikuga, mis on pealt kaneelikarva kuni pruun ja alt heledam. Saba on lühem ja vähem kohev kui enamikul maaoravatel, ning tillukesed kõrvad on peaaegu peaga tasa. Isased on emastest suuremad. Vangistuses elavad loomad tavaliselt 2–4 aastat ja mõnikord 5–7 aastat.12

Iseloom millised nad on

Valvas ja tähelepanelik maaorav, kes tõuseb püsti, et oma ümbrust skaneerida, ja liputab pidevalt saba. Emased loovad oma sugulastega tihedad eluaegsed sidemed, ja liik on ohu märkamisel väga häälitsev.12

Päevane liikumine milline on tavaline päev

Aktiivne rangelt päeval ja energiline kaevaja. Looduses viibib ta maa peal vaid mõned kuud aastas ja veedab suurema osa elust talveunes, nii et tema aktiivsus muutub aastaaegadega tugevalt.21

Hooldus ja hoolitsus käed külge

Harvendamist ei vaja. Andke sügavat materjali kaevamiseks ja urgitsemiseks, ning olge valmis suurteks hooajalisteks muutusteks isus ja kaalus.21

Kodu kus nad on kõige õnnelikumad

Loomulikult poolurgu elav, kaevates lühikese rohuga aladel urgude võrgustikke kambrite, käikude ja mitme sissepääsuga. Talle sobib turvaline, põgenemiskindel aedik sügava substraadiga, kuhu kaevata.2

Toit mis kaussi läheb

Peamiselt taimne (umbes 90%): lehed, õied, seemned, rohud, kaunviljad ja teraviljad nagu nisu, oder ja kaer, ning mõned putukad nagu kilgid ja rohutirtsud.21

Seltskond kellega neile meeldib olla

Elab kolooniates, mis on üles ehitatud suguluses olevate emaste ümber. Isased lahkuvad oma sünnikohast.12

Lugu kust see kõik algas

Liigi kirjeldas Edward Sabine 1822. aastal ja see sai nime šoti loodusteadlase Sir John Richardsoni järgi. See on tihedalt seotud põhjapoolsete preeriatega, kus Põhja-Dakota sai temalt hüüdnime 'Flickertail State', ja see on viimasel ajal sisenenud eksootiliste lemmikloomade turule.1

Tunnustajad ametlik pool

IUCN Red List

Looduslik liik hinnatud kui vähim mure1