Leukistlik aksolotl

Välimus kuidas ära tunda

sile, läbilaskev nahk; soomusteta

Leukistlikul aksolotlil on läbipaistev, roosakasvalge keha, tumedad silmad ja erksad punased või roosad välised lõpused. Erinevalt albiinodest säilitavad leukistid mõningast tumedat pigmenti, eriti silmades. Nahk on õrn ja kergesti kahjustatav käsitsemisel.43

Iseloom millised nad on

Leukistlikud aksolotlid on rahulikud, enamasti istuvad kahepaiksed, kes veedavad pikki perioode akvaariumi põhjas puhates. Nad on loomult üksildased ega kogu parvedesse. Nad võivad harjuda omaniku kohaloleku ja toitmisrutiiniga, kuid ei naudi käsitsemist ning nende õrn nahk on kergesti kahjustatav.34

Päevane liikumine milline on tavaline päev

Aksolotlid on peamiselt öise eluviisiga, olles kõige aktiivsemad öösel. Vangistuses võivad nad kohaneda päevase toitmisgraafikuga. Nad vajavad avarat akvaariumi hämaras valguses, kuna neil puuduvad silmalaud ja nad on tundlikud ereda valguse suhtes. Nad ei ole aktiivsed ujujad ja eelistavad puhata põhjas.43

Hooldus ja hoolitsus käed külge

Aksolotlid ei vaja hooldust, kuid nende veekeskkond vajab regulaarset korrashoidu. Eemaldada tahked jäätmed iga päev või kahe päeva tagant kruusaimuriga ja teha iganädalasi suuri veevahetusi. Kasutada vee konditsioneeri kloori ja klooramiini eemaldamiseks. Vältida käsitsemist, välja arvatud hädavajadusel, kuna nende nahk on läbilaskev ja kergesti kahjustatav.34

Kodu kus nad on kõige õnnelikumad

Täielikult vees elav, seega vajab vähemalt 80–100 cm pikkust akvaariumi. Vee temperatuur tuleb hoida vahemikus 16–20 °C; temperatuur üle 24 °C põhjustab tõsist stressi ja võib olla surmav. Kasutada käsnfiltrit või filtrit eelfiltriga, et hoida veevool madal, kuna tugev vool stressib neid. Põhi peaks olema paljas või peen liiv; kruus võib allaneelamisel põhjustada surmavat ummistust. Pakkuda hämarat valgustust ja peidukohti. Nad on tundlikud vee kvaliteedi suhtes, seega on regulaarsed veevahetused hädavajalikud. Aksolotlid on looduses kriitiliselt ohustatud ja kaitstud; mõnes riigis võib nende pidamine ilma loata olla ebaseaduslik, seega kontrollida kohalikke seadusi.467

Toit mis kaussi läheb

Lihasööja. Põhitoiduks vihmaussid, mustussid ja vereussid. Võib pakkuda ka uppuvaid aksolotligraanuleid varuna. Vältida punast liha, imetajamaksa või linnuliha, mis võivad põhjustada rasvmaksa. Toita elus või sulatatud külmutatud toiduga; nad imevad saagi tervena alla.438

Seltskond kellega neile meeldib olla

Parim hoida üksi või sama suurusega aksolotlitega. Nad on üksildased ja võivad näpistada väiksemaid kaaslasi. Vältida kaladega, kes võivad näpistada nende lõpuseid, või imikärpkaladega, kes võivad kahjustada nende nahka. Isaseid ei tohiks hoida koos emastega, välja arvatud aretuseks, kuna nad võivad üle paljuneda ja emast vigastada. Nad ei ole sotsiaalsed loomad ega vaja seltskonda.34

Lugu kust see kõik algas

Leukistlik aksolotl on Mehhiko aksolotli värvivariatsioon, neoteeniline salamander, kes säilitab oma vastse tunnused kogu elu. Leukistlik tunnus ilmus esmakordselt ühel mutandist isasel, kes saadeti Mexico Cityst Pariisi 1863. aastal. Seda isast kasutati leukistliku liini loomiseks. Erinevalt albinismist, mis ilmus hiljem 1962. aastal hübriidimise teel albiino tiigersalamandriga, on leukism osaline pigmentatsiooni kadu, jättes looma roosakasvalgeks tumedate silmadega. Seda tunnust ei leidu looduses; see fikseeriti vangistuses olevas populatsioonis. Aksolotlid on looduses kriitiliselt ohustatud, väikese populatsiooniga Xochimilco järves, kuid neid aretatakse laialdaselt vangistuses lemmikloomakaubanduseks.217

Tunnustajad ametlik pool

IUCN Red List

Kriitiliselt ohustatud looduses7