Bobwhite vutt

Välimus kuidas ära tunda

suled

Tüse, ümmargune, lühikese sabaga vutt, mis on kamuflaažiks kirju punakaspruuni, kollakaspruuni ja halli mustriga. Isastel on selge valge kurk ja kulmujoon, mis on ääristatud mustaga; emastel on nendes kohtades kollakaspruun.1

Iseloom millised nad on

Elav, valvas maapinnalind, kes naudib oma liigikaaslaste seltsi. Ta on rohkem tagaaia või linnumaja lind, keda vaadata ja kuulata, kui süleloom.12

Päevane liikumine milline on tavaline päev

Liigub ja otsib toitu maapinnal; lennuaedikud taimestikuga annavad ruumi joosta ja lühikesteks lendudeks.21

Hooldus ja hoolitsus käed külge

Paku iga päev puhast vett ja toitu, piisava söötmisruumiga (umbes 2,5 cm täiskasvanud linnu kohta), et kõik saaksid süüa. Väga väikesed tibud vajavad madalaid või kaetud jootjaid.2

Kodu kus nad on kõige õnnelikumad

Täiskasvanud vajavad umbes 0,09 m2 (1 ruutjalga) linnu kohta põrandaaedikus või 0,05 m2 (0,5 ruutjalga) puurides; lennuaedikud peaksid andma umbes 0,19 m2 (2 ruutjalga) linnu kohta taimestikuga, võrkkatusega ja kiskjakindlate servadega. Traatpõrandad peaksid kasutama 6 mm (1/4 tolli) silmasuurust.2

Toit mis kaussi läheb

Looduses söövad linnud seemneid, marju, teravilju ja väikseid selgrootuid nagu kilkeid, mardikaid ja rohutirtse. Vangistuses sööda ululinnu algtoitu umbes 28% valgusisaldusega kuni 8 nädalani, 20% kasvutoitu kuni 14 nädalani, seejärel 13-14% hooldusratsiooni, tõustes 18-20%ni aretuslindudele.12

Seltskond kellega neile meeldib olla

Parvliik: paarid kevadel, pererühmad hilissuvel ja talverühmad kahekümne või enama linnuga. Parim hoida rühmades, mitte üksinda.1

Lugu kust see kõik algas

Põhja-bobwhite on Ida- ja Kesk-Põhja-Ameerika põline ululind, keda on pikka aega tuntud oma vilistava hüüu poolest. Teda kasvatatakse laialdaselt ululinnufarmides ja tagaaia aedikutes loodusesse laskmiseks, jahipidamiseks ja nautimiseks.12

Tunnustajad ametlik pool

IUCN Red List

Loetletud ohualtina (Near Threatened).1

Taxonomy

Umbes 20 alamliiki tunnustatud.1