Lehelehe-sipelgakoloonia

Välimus kuidas ära tunda

Välisskelett

Lehelehe-sipelgatel on tume punane eksoskelett. Rindmikul on kolm paari ogasid, mis aitavad neil lehekilde kanda. Nende suurus varieerub oluliselt kastide vahel, alates pisikestest aiatöölistest kuni palju suuremate sõdursipelgateni.2

Iseloom millised nad on

Lehelehe-sipelgad on agressiivsed ja hammustavad, kui neid käsitseda. Nad ei ole käsitsemiseks mõeldud lemmikloom; nende võlu seisneb keeruka kolooniakäitumise jälgimises ohutust kaugusest.4

Päevane liikumine milline on tavaline päev

Nad vajavad suurt, põgenemiskindlat aedikut, mille ümber on vee- või õlivall. Olulised on toitumisrajad ja pühendatud seenekambrid. Nad on kõige aktiivsemad öösel, kuid toituvad ka päeval, kui toitu pakutakse.53

Hooldus ja hoolitsus käed külge

Hoidja peab iga päev andma värskeid, pestitsiidivabasid lehti ja eemaldama jäätmed seenekambrist. Veevalli tuleb vahetada iga kahe nädala tagant. Pesakond peab olema pime ja seenekambrit peavad hooldama sipelgad ise; hoidjad ei tohi sekkuda.56

Kodu kus nad on kõige õnnelikumad

Stabiilne temperatuur 24-26 °C ja kõrge õhuniiskus 80-90% on kriitilise tähtsusega. Pesakond peab olema pime. Hea ventilatsioon on vajalik hallituse vältimiseks. Mitmekambriline paigutus on ideaalne: üks seenekambrile, üks toitumiseks ja üks jäätmete jaoks. Jäätmekamber peaks olema kuivem ja hästi ventileeritud.34

Toit mis kaussi läheb

Lehelehe-sipelgad ei söö lehti, mida nad lõikavad. Selle asemel toituvad nad spetsiaalsest seenest (Leucocoprineae), mida nad kasvatavad pesas. Hoidja toidab seent, pakkudes värskeid lehti, nagu roos, murakas, tamm, liguster ja mõned köögiviljad. Kogu taimne materjal peab olema pestitsiidivaba.25

Seltskond kellega neile meeldib olla

Lehelehe-sipelgad on väga sotsiaalsed ja neid tuleb pidada kolooniana koos emaga. Koloonia võib kasvada 50 000 või enama isendini. Neid ei saa pidada üksikult. Ema elab 10-12 aastat ja muneb tippajal kuni 600 muna päevas.5

Lugu kust see kõik algas

Lehelehe-sipelgaid on spetsialistid pidanud aastakümneid, kuid neid peetakse eksperditaseme lemmikloomadeks nõutava täpse keskkonnakontrolli tõttu. Nende troopilise seenekasvatuse ökosüsteemi taasloomise väljakutse on muutnud nad sipelgahoidjate seas hinnatuks. Nende 50 miljoni aasta pikkune seenekasvatuse ajalugu teeb neist ühe põnevama putukate ühiskonna vaatlemiseks.36