Metskilpkonn

Välimus kuidas ära tunda

kest ja nahk

Ülemine kest (karapaks) on hallikaspruunist kollaseni, lai ja madal, iga kilp on tõstetud püramiiditaoliseks harjaks, mis annab skulptuurse välimuse. Alumine kest (plastron) on tasane, kollane mustade laikudega ja ilma hingeta. Nahk on enamasti pruun, kuid jalgadel ja kaelal on sageli kollased, oranžid või punakad laigud. Isased on veidi suuremad, laiema peaga, pikema ja jämedama sabaga ning nõgusa plastroniga.13

Iseloom millised nad on

Metskilpkonnad on inimeste suhtes üldiselt mitteagressiivsed ja võivad muutuda oma omanikega üsna suhtlemisaldisteks ja uudishimulikeks. Nad on aktiivsed ja erksad ning paljud pidajad peavad neid treenitavaks. Kuid nad võivad olla teiste kilpkonnade suhtes poolagressiivsed, seega mitme isendi koos pidamine nõuab hoolikat juhtimist.51

Päevane liikumine milline on tavaline päev

Metskilpkonnad on päevased ja väga aktiivsed. Nad vajavad palju ruumi liikumiseks, ronimiseks ja avastamiseks. Ühe täiskasvanud isendi siseaedik peaks olema vähemalt 48 x 18 x 21 tolli (122 x 46 x 53 cm) ja suurem on parem. Soojal ajal on ideaalne väljas pidamine, kuid aedikul peab olema ülekate, sest nad on suurepärased ronijad. Samuti vajavad nad suurt veepinda ujumiseks ja leotamiseks.56

Hooldus ja hoolitsus käed külge

Vee kvaliteet on väga oluline; kasutage tugevat filtrit, mis on mõeldud kahekordse veekoguse jaoks. Aluspind peaks olema liiva, rikka mulla ja leheprahi segu, et võimaldada kaevumist. Siseaedikutes kasutage niisket turba ja pealmise mulla segu. Pakkuge UVB-valgustust ja päevituskohta. Puhastage aedikut regulaarselt, et vältida kesta ja naha infektsioone.5

Kodu kus nad on kõige õnnelikumad

Metskilpkonnad on poolveelised ja vajavad nii suurt veepinda kui ka kuiva maismaapiirkonda. Looduses elavad nad looklevate jõgede ja ojade läheduses liiva- või kruusapõhjaga ning veedavad suure osa aktiivsest hooajast lähedalasuvates metsades, niitudel ja märgaladel. Vangistuses looge see uuesti avara aedikuga, mis sisaldab puhast filtreeritud vett, päevituskohta ja niisket maismaapiirkonda liivase mulla ja leheprahi. Nad talvituvad umbes oktoobrist aprillini, kui neid peetakse sobivas kliimas väljas. Märkus: metskilpkonnad on ohustatud liik ja on paljudes piirkondades seadusega kaitstud; nende loodusest eemaldamine on ebaseaduslik.517

Toit mis kaussi läheb

Metskilpkonnad on kõigesööjad. Looduses söövad nad marju, rohelisi taimi, seeni, nälkjaid, tigusid, usse, putukaid, kahepaiksete vastseid ja raipeid. Vangistuses peaksid alla 6 kuu vanused noored saama iga päev pool valku ja pool köögivilju. 6 kuni 12 kuu vanustele andke valku iga teine päev ja köögivilju iga päev. Täiskasvanud (üle 1 aasta) peaksid saama 75% köögivilju iga päev ja 25% valku kaks või kolm korda nädalas. Head valguallikad on kaubanduslikud kilpkonnapelletid, vihmaussid, kilkeid, teod ja krevetid. Köögiviljade hulka kuuluvad võilillelehed, lehtkapsas, lehtkapsas, riivitud kõrvits ja bataat ning veetaimed nagu pardlill.581

Seltskond kellega neile meeldib olla

Metskilpkonnad ei ole eriti sotsiaalsed; neid võib pidada üksi või rühmades, kui ruumi on. Kuid nad võivad olla teiste kilpkonnade suhtes poolagressiivsed, seega vajab rühm väga suurt aedikut (vähemalt 20 x 30 jalga nelja või enama isendi jaoks). Nad on suhtlemisaldised inimhooldajatega ja naudivad avastamist. Kuna nad on ohustatud liik, on nad kaitstud seadusega Kanadas ja osades Ameerika Ühendriikides; hankige alati vangistuses aretatud loomi usaldusväärsetelt kasvatajatelt ja ärge kunagi võtke neid loodusest.51

Lugu kust see kõik algas

Metskilpkonnad on olnud lemmikloomad juba aastaid tänu oma atraktiivsele välimusele, maapealsetele harjumustele ja rahulikule olemusele inimeste läheduses. Kuid nende populaarsus on kaasa aidanud populatsiooni vähenemisele ja nad on nüüd Kanadas ohustatud liik ning kaitstud mitmes USA osariigis. Tänapäeval peaksid vastutustundlikud pidajad hankima ainult vangistuses aretatud loomi litsentseeritud kasvatajatelt. Liik on ka paljude looduskaitse- ja teadusuuringute keskmes.15

Tunnustajad ametlik pool

COSEWIC (Committee on the Status of Endangered Wildlife in Canada)

Loetletud ohustatuna Kanadas.1